TestDaf on siis tänase päevaga selja taga. Tegelikult oli ju üsnagi oluline eksam, aga erilist eksami tunnet küll ei olnud. Ja ma juba tean, et mingid lollid vead tuli ka sisse, aga läbi saab ikka. Ma loodan.
Ma olen viimastel päevadel vaadanud igasuguseid J.D. 90ndatel tehtud filme. Ja jõudnud mitmele arusaamale. Et ta on ikka kuradi geniaalne ja hea näitleja. Et neis filmides on alati mingisugune sügavam sisu-tagamõte, kui tavalistel "elu on nii raske, aga siis tuleb keegi ja teeb kõik heaks" filmidel. Huvitaval kombel on vähemalt kolmandik neist lõppenud väga lahtise lõpuga, mis on enamasti ka pigem masendav kui positiivne. Ühesõnaga väärt värk, mida tõesti tasub vaadata (ma ei räägi seda lihtsalt suusoojaks, kuna ta mu lemmik on).
Ja see, et mul mingi obsession temaga on, no on siis on :D Ta lihtsalt on minu silmis uskumatult andekas, seksikas ja kift isiksus :) Ega teile peagi meeldima, peaasi et ma ise rahul olen.
Viimastel päevadel leian end üha tihti mõtlemast, et ma olen isekas inimene. Ja laisk. Sellest ka isekus vist. Aga võiks ju palju rohkem oma suu lahti teha ja öelda inimestele, et nad mulle tähtsad on. Ma ei teagi, miks seda nii harva tehakse. See et ma ainus pole, mind eriti ei lohuta..
Ja ma tõesti igatsen neid, kes kaugel ära on. Tahaks nii väga kokku saada ja rääkida ja lihtsalt olla...sellest tunnen tõesti puudust. Aeg-ajalt mõtlen ka seda, et kui ma ise sügisel ära lähen, kuidas ma siis peaks oma mõtetega toime tulema... Keeruline.
Selline tundeline hetk siis.
Tegelikult ma üsnagi ootan järgnevaid nädalavahetusi. Ma ei mõtle hetkel neile nõmedatele töödele, mis vahepeal tuleb veel ära teha. Aga 3 nädalavahetust sünnipäevi on ju täitsa tore :) See on aga siiski veidi hirmutav, et juba saab 20 täis...aeg läheb ju nii kiirelt. Kus ma küll 5 või 10 aasta pärast omadega olen? See aeg jõuab nii kiirelt kätte, et jõuad vaevalt silmi pilgutada ja korra tukastada...kui ongi juba kohal. Oh jah, nüüd ma mõistan rohkem, kui mõned neiud oli hädas, et juba 20 täis. Nüüd ma mõistan suurepäraselt.
Ja tahaks kedagi enda kõrvale. Tõesti tahaks.
shine on!
4 comments:
Vahel sa kirjutad ikka täpselt minu mõtteid!
Aww:)
we need to talk about that one day!
Soovitan Oliver Stone´i Platooni poole kiigata. Johnny Deppi esimene samm suurel kinol, ühes Deppiga möllab ka härra Whitaker isiklikult. Rääkimata Charlie Sheenist, kes end üheainsa teosega filmiajalukku kirjutas. Edasi ei juhtunud muidugi enam midagist. Muidu väärivad aga mainimist veel Jarmuschi 1995. aastal ilmavalgust näinud Dead Man ning Burtoni kolekoomiline Ed Wood. Head on nad kolm kõik. Ning "Stuff": http://www.youtube.com/watch?v=aAJFgSz5TXY
Taustainfo leiad internetist.
Ed Wood oli tõesti kift. Dead Man jäi mul ükskord millegipärat pooleli, see tuleb ka uuesti kätte võtta. Ja Platoon ootab samuti hetkel vaatamist. :)
Aga ma tänan info eest!
Post a Comment