Buy the ticket, take the ride.

Kui ma vaid oskaks ilma muude mõteteta selle järgi elada, oleks ju kõik hästi. Just being spontaneous. Aga kahjuks on nii palju kohustusi, mida ei ole jõudu-jaksu-julgust võib-olla kõrvale heita. Vähemalt mitte veel. But one fine day, i will do it.

Käisin eile Reelikaga Saksa kevade raames Nokia kontserdimaja kohvikus saksa kirjanduse austajate õhtul. Jüri Kuuskemaa, Eeva Park ja Anu Lamp lugesid katkendeid enda loomingut mõjutanud saksa teostest. Päris kift oli kuulda näiteks "Zwei Grenadiere" eesti keeles. Samuti ei saa ma üle ega ümber Anu Lambi loetud novellist. Lihtsalt see, kuidas ta seda ettekandis...uskumatu, seda peab lihtsalt ise kuulma. Minu meelest on ta üks ütlemata andekas näitlejanna ja tõlkija. Ja tema hääl...kui silmadesse võib uppuda, siis raudkindlalt võib tema hääle meelevalda ära kaduda...või uppuda. Kuidas soovite. Igatahes väga positiivsed emotsioonid sellelt ürituselt.

Ja täna oli Kalevis korvpallimäng TSG vs. TIK. Loomulikult me võitsime. Jällekord. Jehuu. Pärast rääkisime natuke Wahriguga juttu, kes kutsus jälle kooli rääkima ja arvas, et juunis, kui meil eksamid läbi on, siis ta plaanib ehk enda juures "im Garten eine Grillparty machen". Vat kui kift! :)

Kinos käisime kah. "Pearahakütt" oli see film. Mitte et ma selle endale juba tõmbasin, aga polnud jõudnud veel vaadata. Nii et sai raha makstud ja kinos vaadatud. :P Üks tüüpiline komöödia, aga mis seal's ikka, naerda sai, see on peamine.

Homme tulevad veel kõige hilisemad sünnipäeva külalised, nii et peab vaikselt koristama ja muud sahker-mahkerit tegema.

Igal juhul aeg lendab. Tõesti lendab. Või voolab. Või kaob. Mis iganes. Igatahes ta läheb liiga ruttu. Liiga kiiresti. Alati jääb temast väheks. Kunagi pole teda nii palju, kui sooviks. Praegu sooviks natuke rohkem aega...iseenda jaoks.

terv. kõigile.