play the game

Nonii, lubasin kirjutaja, mida ma sellest "Seks ja linn 2st" siis arvan. Ütleme ausalt, ilusaid riideid, glämmi, nalja ja sära või siis sparkle'it (nagu Carrie ütleb) oli pääris palju, ilusaid mehi oli ka käputäis, aga mingisugust väga sügavat sisu ei olnud. Jah, oli paar hea mõtet, aga mitte ühte suurt tervikut otseselt. Minu meelest vähemalt, võib-olla ma olen lihtsalt rumal ja ei märganud seda kogu selle sigina-sagina sees, mis kogu aeg toimus.

Mõte, mis mulle aga meeldis, on järgmine, tsiteerin Carriet: "You have to take the tradition, and decorate it your way." Traditsioonid on toredad. Tore ei ole aga see, kui sa tegelikult muudadki seda natuke enda ära nägemise järgi, muganda, sead oma käe järgi ja siis otsustab keegi tark tulla ja öelda, et see on vale. Et see pole enam traditsioon. Et see on traditsiooni rikkumine. Ja nii edasi. Minu meelest võiksime osata lukuaugust kaugemale näha, piiridest edasi või kuidas iganes keegi oskab öelda. Või kui me seda oskame, siis võiksid kõrvalseisjad seda austada. Või siis vähemalt oma suu kinni hoida ja mitte hakata maha tegema. Mõnikord isegi siis, kui neil tegelikult asjast aimugi pole. Vot sellised lood.

Täna on siis see tore päev, kui ma ametlikult olen nüüd lennupileti omanik. See pilet ajab mind 4.septembril kell 8.20 Lennart Meri Lennujaama, kus ma istun Estonian Air'i lennukile ja loodetavasti viib see lennuk mind õnnelikult Saksamaale. Kui enne tundus see minek veel natuke kaugel või ebareaalne, siis praegusel hetkel tundub see vägagi reaalne. Peaaegu käega katsutav. Lausa nii reaalne, et näiteks eile leidsin end selliselt mõttelt, et huvitav, mis juhtub hambapasta tuubiga, kui ma ta kohvrisse panen? Ma mõtlen just seda, et näiteks müslibatoonid on surve mõjul õhku täis nagu kondoomid (vabandust, ei tulnud paremat näidet)...et huvitav kas mu hambapasta peaks ka siis...paisuma? (Tegelikult ma olen varem lennanud, hambapasta kohvris ja sellist asja pole vist juhtunud, aga ma ei tea, miks ma seda mõtlema hakkasin.) Ja igasugu muid tobedaid mõtteid on pähe tulnud, nt ka see, et huvitav, mis ma siis teeks, kui ma oletame Bahniga oma peatusest mööda sõidaks...ja nii edasi. Sellised tüüpilised küsimused, kui sa oled selline inimene nagu mina, kes pole varem üksinda lennukiga kuhugi sõitnud. Või üldse kuhugi nii kaugele üksi läinud. Igatahes, mul on juba praegu põnevus sees. Ma ei kujuta ette, mis saab siis, kui õige aeg käes on. :)

Viimased päevad on ka möödunud tõelises "jalgpallihulluses", kuigi ma arvan, et ma tegelikult nii hull ei ole nagu mõned. Vähemalt ei võeta meil jalgpalli vaatamise eest päid maha, mida tehakse aga näiteks Somaalias. See on tõesti haige ju. Ja põhjendus on see, et jalgpall pole hariv ja miks peaks olema huvitav vaadata, kuidas 22 meest ühe palli järgi jooksevad... Nojah. Kuidas kellele. Aga pead ikka selle eest maha ei võtaks.

Loodetavasti on ilmad ilusad, siis saab nädalavahetusel Laitse ka minna. Pole nii ammu seal käinud. Tahaks juba täitsa. :)

Ahjaa, ma siin eelmises postituses lubasin suure hurraaga, et panen koogist pildi ka. Pean kahetsuse ja häbiga tunnistama, et see jäi tegemata, kuna kook sai enne ära söödud, kui mul lõpuks üldse meelde tuli, et pilt oli ka tarvis teha. Aga vähemalt oli VÄGA maitsevv!

Muidu ütleks veel sellise geniaalse sõna nagu "suusalüps", mis tuli Aliase mängust. Ja see on tänaseks kõik :D

good night