Pooosid

Nonii, viimased kolm päeva on olnud üsna sisukad ja võtan nad siis kiirelt kokku (vaja eksamiks õppima hakata!!).

Laupäev oli siis selline tore päev, kui käisime Maria ja Reelikaga, vahepeal oli korra Ave ka, linnas. Kõigepealt käisime Rotermannis TULPi vaatamas. Tanja ja Uku laulsid armastuslaule. Väga ilus oli. Oleks veel ilusam olnud, kui see kuramuse tuul poleks nii tugev ja külm olnud. Aga see selleks. Pärast seda tõttasime Raekoja platsile, kus oli Nõiakaevu loitsu ettekanne.

Iseenesest oli seegi väga kift, kahju ainult, et päris paljud lauljad puudu olid. Küll aga oli härra K.K. vääääga...silmailu pakkuv :P See kuulatud, oli meil natuke aega bussini, mis meid Rock Cafe'sse pidi viima. Läksime siis Virusse istuma, kuna nii külm oli. Olime juba tükk aega istunud kui äkki turvamees meie juurde astus ja ütles, et nad on juba 20 minutit suletud ja et peaksime lahkuma. Okei, läksime siis ja jõudsime otsaga CCPlazasse, seal oli ka ju soe. Õnneks kaua ei

pidanud seal passima ja varsti olimegi RC-s. Kell 23 astus lavale Marten Kuningas Leegitseva Sidruninga. Oehhh. Ma armusin :D Nad on TÕESTI ülikiftid ja nende esikplaat tuleb kiiremas korras endale muretseda! See on tõesti lummav ja hämmastav, kuidas Marten laval liigub ja elab ja on. Võrratu :)

Pärast Martenit oli väike paus ja tuli Lenna. Ma näiteks ei teadnud, et Kiur Aarma ka temaga koos bändis on. Väga kift. Tegelikult oli neil üldse väga kift kooslus laval, kohe näha, et inimesed naudivad, mida teevad. Lenna plaadimaterjal oli samuti väga hea. Kuigi jah, esimene esineja meeldis mulle siiiski tibakene rohkem.
Koju läksime nõnda, et kõndisime kuni Olümpiani jalgsi ja edasi taksoga. Lõpuks kodus, vajusin voodisse, et umbes 5 tunni pärast jälle üles tõusta.

Jõudsime pühapäeva. Pool 11 läks buss, et sõita Laagri juurde. Sealt võttis meid peale Martin ja sõitsime Saue poole. Sauel oli nimelt miskisugune pere-spordipäev. Väga kift üritus. Saue linn korraldabki tegelikult kogu aeg selliseid sportlikke asju, mis on iseenesest ju väga lahe:) Tegin pilte ja elasin tüdrukutele ja Martinile kaasa ja sain ise ka medali. Jah, see oli üsna üllatav tegelikult. Nimelt panin ka ennast vabavisetele kirja. Sain vist 10st 5 või 6 sisse. Igatahes, kuna sellel paberil oli kirjas, et mu vanusegrupiks on 18-49.a, siis eeldasin, et ega sealt midagi tule niikuinii. Paljud olid minust ju kõvasti paremad. Suur oli aga mu üllatus, kui ühtäkki hõigati välja kolmas koht minu nimega. Eks ma siis jooksin sinna poodiumile, surusin kätt ja sain oma medali kaela. Väga kift :D Ma pole kunagi medalit millegi eest saanud, nii et täitsa tore tunne. Pärast oli veel loos. Lastel vedas, said endale magamiskoti ja võrkpalli. Ja eelviimase loosiga sai emps hüppenööri :D Aga selle jätsime Sauele. Meie ju niikuinii sellega ei hüppaks. Hiljem grillisime ja istusime aias. Ja siis saabus kogu päev tipphetk - Maarian sai lõpuks autorooli! :D:D Alguses

sõitsin täisautoga - Martin, emps ja lapsed. Sõitsime Sauel. Mingil hetkel hakkas lastel aga igav, viisin nad koju. Siis ütles Martin, et tavai, sõida koju ka. Mõeldud, tehtud. Päris kift:) Ma polnud aasta otsa rooli taga olnud ja nüüd sain isegi mööda maanteed sõita ja kõike. Väikesed vead muidugi olid, aga üldkokkuvõttes olen ma täitsa rahul. Ootan järgmist korda. :)

Esmaspäev.

Käisin jälle ülikoolis. Ma viimastel päevadel satun ikka kogu aeg sinna. Ajasin oma Erasmuse paberijama. Vanaema-vanaisa käisid ka korra kodus. Sai neid jälle näha üle tüki aja. Kui ilm järgmisel nädalal lubab, siis lähen ise kahh Laitse. Vanaema käskis ainult mingi kombeka muretseda, muidu ma pidavat sääskede kätte ära surema :P

Õhtul käisime Maria, Reelika, Kitty ja Kätsiga Vene kultuurikeskuses WAFi 5.sünnipäeva kontserdil. Seda, et lauljad väga hästi laulavad, teadsin juba ammu. Väga kift show oli. Oleks muidugi aga veel kiftim olnud, kui tantsijad oleks ka kaasatud olnud...aga sellist võrdset värki ei tule vist kunagi. See selleks. Tore oli igatahes!

Pärast jäime Kittyga oma "vanas kohas" seisma ja juttu rääkima. Ja helises telefon. Ants. Küsis, kus ma olen. Vastuse peale käskis mul ümber pöörata. Ja ennäe, sealt ta tuligi. Ütles, et tükk aega vaatas, kas olen ikka mina või ei ole. Rääkisime siis temaga ka. Ühel hetkel astus juurde naabermaja joodikmees ja hakkas mingit jura ajama. Õnneks ta väga pikalt ei rääkinud, ei seisnud teine õieti püstigi. Mõtlesime, et no väga hea, saab rahulikult edasi rääkida. Aga kus sa sellega! Ega ei saa küll. Tuli järgmine papi, nii 70aasta kanti. Kõigepealt hakkas vene keeles rääkima. Ants ültes, et me seda ei räägi. Küsis siis, et mida meie siis oskame. Ütlesin vene keeles, et eesti keelt. Seejärel hakkaski asi juba kahtlaseks muutuma. Tüüp hakkas ka eesti keeles

rääkima ja imestas, et kuidas saavad sellised inimesed ainult eesti keelt rääkida. Ja ühel hektel hakkas ta meid sõimama ja roppusi rääkima. Noh, alguses oli naljakas küll, ta hakkas juba peaaegu et ära minema, aga tuli ikka mitu korda tagasi. Naljakas ei olnud enam siis, kui ma ütlesin Antsule, et me võiks ta auto juurde minna ja tüüp hakkas järele tulema. Viimased meetrid me jooksime autoni ja Ants ütles hiljem, et ta pole pikka aega nii kiiret tagurdust pidanud tegema. Tore küll. Sõitsime siis natuke ringi, ise imestades, kust sellised inimesed küll tulevad. Ei saanudki täpselt aru, mis ta probleem siis oli... Müstika. Igal juhul kui tagasi jõudsime, siis kindluse mõttes saatsid nad mu koju. Loodan, et Kitty ka koju jõudis. :D

Vot sellist põnevat elu elangi. Kohe läheb aga mu elu veelgi põnevamaks, kui ma võtan lahti oma eksami kordamisküsimused ja hakkan neile vastuseid otsima. Jee-jee. Edu siis mulle!

päikest (peab ju soovima, et see pagana vihm ära kaoks!!)

PS. Pilte kah!

Avega Rotermannis. Moss&Naer :D

Maria & RC - pimestav välk!

Marten :)

Minu medal! Jeee :)

Auväärt kolmas :) Tõru surub kätt kah, juhuu :D