Tegelikult algas juba neljapäeval kell 13 peale viimast seminari. Mõnus!
Ümberringi jääb siin kõik aina vaiksemaks, sest riburadapidi sõidavad kõik jõuludeks koju. Või noh, suurem osa inimestest. Eile sõitis Mariela ka Berliini, et täna koju Thessalonikisse sõita. Tegelikult on ta Albaaniast, aga ta pere elab Kreekas.
Mu naaber korjas ka eile lõpuks pärastlõunal oma asjad kokku ja sõitis minema. Jumal tänatud. Saab natuke rahu tema veidrustest. Tahate lähemalt teada? No näiteks üleeile läksin wc-sse ja pesin hambaid ja kui uksest välja astusin, seisis tema pimedas köögis, ilmselt järjekorras. Kurat, ma pidin ennast surnuks ehmatama. Ma hüppasingi, mille peale ta pomises saksakeelse vabanduse. Või siis mõnikord, kuskil kella kolme ajal öösel kuulen, kuidas uks paugub ja ta läheb wc-sse. Ja kui ma hommikul vannituppa lähen, vedeleb ta hambapastatuub kraanikausis. Selle peale mõtlen alati, kas ta on tõesti nii purjus, et ei suuda seda meetri jagu kõrgemale riiulile tõsta või on ta lihtsalt loll või no ma ei tea. Ühesõnaga ta ON tõesti imelik.
Eile oli kogu aeg näha-kuulda, kuidas kõik kohvrite ja suurte kottidega ära läksid. Ja just paar minutit tagasi lahkus veel üks kutt samalt korruselt, kus mina olen.
Eile tuli Flo meile üle pika aja külla. Kallistasin siis teda, mille peale ta ütles "nii tore sinu häält kuulda, tundsin sellest puudust ja olin peaaegu unustanud". Väga nunnu:) Hiljem ütles ta, et kõik on kuidagi nagu muutunud võrreldes viimase korraga, kui ta siin käis. Esiteks on paljud koju läinud, aga ka need, kes siia jäid on teistsugused. Käitumise poolest just. Selles osas mõistan ma teda kohati, sest ka minu meelest on mõned inimesed muutunud. Aga see selleks.
Tegelikult, võib-olla on see ka põhjuseks, miks ma suhtlen nüüd viimastel nädalatel rohkem teiste inimestega, kui nendega, kellega alguses. Näiteks Mariela ja Danijela. Ma tõesti ei tea, miks ma varem nendega kuidagi kokku ei puutunud. Aga nad on lihtsalt suurepärased tüdrukud. Nemad kaks ja Elis võrdub "Balkan Maffia" nagu nad ennast naljatades kutsuvad :D Fakt on igatahes see, et vähemalt viimased kaks nädalat olen ma nendega peaaegu iga päev sööklas söömas käinud ja igasugu asju teinud. Ja nendega on lihtsalt väga kihvt :) Mariela ja Elis on magistratuuris, Danijela kirjutab oma "thesist". Ühesõnaga mina olen seltskonna "beebi" nagu Elis ütleb, aga mis seal's ikka. Eks sellelgi ole omad privileegid.
Neljapäeval käisime nendega Sachsen Allee'l (suur kaubanduskeskus). Ootasime bussi oma tund aega, kuna ilmastikuolud olid lihtsalt hullud ja lund nii palju, et liiklus lihtsalt seisis. Lõpuks jõudsime ikka kohale. Tegelikult oli mul alguses plaan paar jõulukinki muretseda, aga no see jäigi ainult plaaniks,sest raske on osta kingitusi, kui need inimesed kaasas on, kellele need mõeldud on. Ühesõnaga proovin mingil ajal uuesti. Üksinda. Võib-olla täna. Aga, neljapäeval ostsime mulle juuksevärvi ja õhtul oli minu juures juuksurisalong. Mariela ja tema assistent Elis tegelesid pea kolm tundi mu juustega :D Ühesõnaga, nüüd on mul uus värv jõuluks peas. Tukka lõikasin ka eile ise ja nüüd tuleb oodata veel järgmist nädalat, kui meil tuleb mingil ajal tüdrukute õhtu, kus Danijela lubas mul juukseotsi ka lõigata. Eks me näe siis :)
Muide, kas te teadsite, et Peruus süüakse merisigu? Tundub küll väga vastik, aga Miguel ütles, et nende jaoks on see normaalne, umbes nagu meie jaoks kana söömine. Ja et tema jaoks ei ole see lemmikloom. Ma saan aru jah, et teistsugune kultuur ja muud asjad, aga ikkagi võtab kõhedaks, kui mõelda nendele vaestele põssadele, kes kõik ära süüakse. Tema muide sõitis ka jõuludeks koju, kus ta pole käinud pea poolteist aastat, kuna tegi ka oma Erasmust siin ja nüüd õpib magistris. Vahepeal olen paar korda temaga skypes saanud rääkida ja ta oli nii rõõmus, et sai juba esimesel päeval seda maiuspala süüa. Noh, mis muud, kui head isu!
Järgmiseks nädalaks otseselt plaane pole. Lihtsalt tahaks end korralikult välja puhata, sest viimastele nädalatel on kuidagi und natuke väheseks jäänud. Mitte, et ma hilja magama läheks...lihtsalt kogu aeg on tunne, et tahaks rohkem magada. No ja 6 päeva jõuludeni, uskumatu. Jõulutunnet veel küll ei ole (ega ilmselt ka tule, vähemalt mitte sellist õiget). Ja aeg läheb ikka megakiirelt. Neli kuud on läinud nagu lennates.
Jõulupäevadel on meil plaanis kõik koos kokata ja siis süüa. Esialgse plaani kohaselt sööme kahekümneneljandal koos õhtust, järgmisel päeval koos hommikust ja siis vaatab edasi :D Minule anti juba käsk, et pean koogi küpsetama. Eks ma siis teen seda. Peab mingi hea retsepti leidma. :) Paar ideed juba on. Eks vaatab siis.
Vot sellised uudised. Rohkemat hetkel ei ole. Üritan varsti jälle kirjutada. Nüüd aga kuivatan juuksed ära ja sean sammud linna poole.
Olge tublid, nautige kaunist ilma (meil siin särab päike, loodetavasti teil ka!).
terv,
M.
No comments:
Post a Comment