Suure tõenäosusega on see mu viimane postitus kodumaa pinnal olles. Mõtted tormavad peas ringi ja rahu eriti ei ole. Ent ma üritan siiski mõned mõtted kirja panna.
Kohver sai pakitud. Raudselt on ta üle 20 kilo, eks varsti selgub. Lähen teda lennujaama ära viima ja homset ootama. Enda meelest pakkisin kaasa kõik selle, mida mul järgnevatel nädalatel vaja võib minna. Aga jah, võib-olla tuleb mõned asjad siiski maha jätta ja neid postiga järele oodata.
Lisaks asjadele jätan ma maha ka midagi muud. Midagi palju suuremat.
Ma tahan öelda ühe suure ja sooja "Aitäh'i" kõigile neile, keda ma viimastel nädalatel nägin ja kes tegid need nädalad meeldejäävaks. Nii meeldejäävaks, et mu pagas on tegelikult palju suurem, kui mu kohver jõuab mahutada. Aitäh kõikide väikeste meenete eest, mis seal olles kindlasti mu tuju heaks teevad. Aitäh ilusate hetkede eest, millest paljud said ka pildile jäädvustatud. Aitäh teile, kes te mind toetate.
Ma tahan öelda ühe suure ja sooja "Aitäh'i" kõigile neile, keda ma viimastel nädalatel nägin ja kes tegid need nädalad meeldejäävaks. Nii meeldejäävaks, et mu pagas on tegelikult palju suurem, kui mu kohver jõuab mahutada. Aitäh kõikide väikeste meenete eest, mis seal olles kindlasti mu tuju heaks teevad. Aitäh ilusate hetkede eest, millest paljud said ka pildile jäädvustatud. Aitäh teile, kes te mind toetate.
Jah, ma arvan, et kõige olulisem sai öeldud.
Hab' euch alle sehr lieb!
Loodetavasti on mu ühikas nett ilusti olemas, nagu lubatud, seega uus jutt tuleks juba homme õhtul. Praegu on minu poolt kõik. Olge tublid! :)
M.
3 comments:
Ootame postitust.
Olemas.
Erki Nool.
Post a Comment