Jawohl!

Alustan reede ehk Dresdeniga.
Kuigi lubas jube hea ilma, siis peab ütlema, et üsna jahe oli. Ja vihma saime ikka ka, mitte ainult päikest, nagu lubatud oli.
Kõigepealt kogunesime Mensa juures ja seejärel ootasime tükk aega veel bussi. Sinnasõit kulges üsna sündmustevaeselt, kui mitte arvestada seda, et Sercan (Türgist pärit kutt) tuli välja ideega kõik koos laupäeval Münchenisse Oktoberfestile minna. Ta käis terve bussi läbi ja kogus inimeste nimed ja numbrid ja meilid paberile. Ta tegi nii hea reklaamitööd, et lõpuks oli meid koos üle kahekümne inimese. Niisiis Sercan on meie oma "Oktoberfestmann" :D
Kui Dresdenisse kohale jõudsime, siis seal paistis erinevalt Chemnitzist ilus päike. Kõndisime siis keskväljakule, ooperimaja ja kirikute vahele. Seal jagati meid kaheks grupiks - saksa ja inglisekeelne. Ja nõnda algaski meie ekskursioon läbi selle imeilusa linna, mis on täis suurepäraseid arhitektuuripärleid. Arvestades seda, et peale sõda oli see linn täiesti maatasa, on ta praegu ikkagi väga ilus. Käisime skulptuuride muuseumist läbi ja Redidenzschlossist kiirelt ja Frauenkirches ka. Suurepärane. Kui meil viimasel nädalal enne kooli algust vaba aeg on, siis läheme kindlasti veel sinna. Või mõnel muul ajal, sest kolme ja poole tunniga pole lihtsalt võimalik kogu selle linna ilu näha. :)
Tagasiteel oli Autobahnil üsna tõsine liiklusõnnetus. Alguses passisime lihtsalt umbes pool tundi ja liikusime heal juhul meeter minutis edasi. Kogu aeg sõitis mööda kiirabi ja tuletõrje autosid. Mõtlesime juba, et seal peab kohe midagi eriti tõsist lahti olema. Oligi. Väiksemat sorti rekka oli tagant sisse sõitnud haagissuvilale. Kogu tee oli nende vaeste inimeste kraami täis, vagun ise oli vastu sillaäärt laiaks litsutud. Üsna kohutav vaatepilt. Ja inimestest oli muidugi eriti kahju :(
Samal õhtul oli ühe Bulgaaria tüdruku jurues ühisköögis istumine, peale mida läksime üliõpilasklubisse, mille nime jätan kirjutamata, kuna ma pole selle õigekirjas kindel. Igatahes seal oli reggae-muusika ja sai natuke tantsida. Kuskil kella 1-2 ajal kobisime koju tagasi, et end ikka enne suurt Münchenisse sõitu välja magada:D

Järgmisel hommikul, seega laupäeval, ärkasin üsna varakult. Kell pool 11 saime teistega peatuses kokku, et koos rongijaama sõita. Rongijaamas läks üsna kaua aega, kuni me lõpuks täpse tulijate arvu suutsime kokku panna ja seejärel välja arvutada, kui palju keegi oma edasi-tagasi pileti eest maksma peab. Kastuasime nö Wochenendeticketit, mis tähendas et viis inimest maksavad kamba peale 37 eurot ja saavad nende piletitega terve nädalavahetuse sõita. Raskusi tekitas ka see, et osad inimesed jäid kõvasti hiljaks jne. Lõpuks, kui kõik kohal ja piletid olemas olid, põrutasime rongile. Olles juba üsna tükk aega sõitnud, teatas naishääl midagi. Alguses ei saanud aru, mida öeldi, aga siis tuli Florian ja seletas, et rong on graafikust maas ja et me ei jõua sellele teisele rongile, kuhu peaksime jõudma. Õnneks saime aga selle rongiga Nürnbergini sõita ja siis sealt edasi rongile, mis viis Münchenisse. Alguses ma mõtlesin, et mis see rongisõit siis ära ei ole. Aga ma pidin-pean oma sõnu sööma. Peaaegu kuus tundi rongis veeta ei ole just maailma toredaim tegevus. Eriti kui arvestada seda, et ka teise rongiga oli mingi jama ja me jõudsime Münchenisse tund aega hiljem, kui alguses plaanitud oli. Aga no mis seal's ikka. Jõudsime siis sinna ja osad kutid teadsid, kuhu peab minema, seega järgnesime neile. Kohale jõudes avanes uskumatu vaatepilt. Kogu plats sõna otseses mõttes kihas ja kumises inimestest ja nende häältest. Pluss muidugi atraktsioonide hääled, mida oli seal ka kõvasti rohkem, kui ühes keskmises lõbustuspargis. Käisime seal natuke ringi ja siis leppisime kokku, et kell 9 saame uuesti kokku, et siis telki minna. Läksime siis osadega tagasi linna Türgi restorani sööma. Odavalt ja ülihästi sai seal kõhu täis ja teenindus oli viimase peal ja mul ei olegi kohe sõnud, suppper hea oli:) Peale seda läksime sinna platsile tagasi ja saime osadega kokku. Aga osasid ei näinduki. Olime siis ühes "telgis" ja ma pean ausalt tunnistama, et sellist tantsu ja laulu ja möllu pole ma varem kunagi kusagil näinud (laulupidu siia kategooriasse ei kuulu!). VÄGA LAHE! Seisime pinkide peal ja laulsime-tantsisime tuntud laulude järgi, mida orkester esitas. Kui see läbi sai, siis läksime välja ja ühtäkki ilmus teine pool seltskonnast ka välja. Alguses ma juba sain aru, et hakkame minema, kuna osad uksed pandi juba kinni, aga võta näpust, üks tehti hoopiski lahti. Trügisime siis sinna ja saime lõpuks kuidagi pidi ühe laua taha istuma. Ja siis nägin ma maas mingit paberit. Alguses ei saanud nagu aru, mis see on, aga kui kummardasin, siis nägin, et see on 50eurone rahatäht!!!! Uskumatu, kuidas vahel võib vedada:D Loomulikult ei olnud ma kade inimene ja jagasin leitut sõpradega, sest nagu öeldakse, kui jagad leitud asja teistega, saad pärast mitmekordselt tagasi. Mõeldud-tehtud. Tellisime kokku 8 suurt klaasi õlle. Liitrised või ma ei teagi, kui suured need olid. Igatahes suured ja rasked. Ja leitud rahast sain veel tagasi ka, nii et söögiraha sain endale. Oma isiklikku raha ei kulutanud ma üldse! :) Lõpuks, kui olime oma joogid ära joonud, hakkasime tagasi linna poole liikuma. Kell 2 pidi rong väljuma. Noh, muidugi jäi ta jälle natuke hiljaks, aga see polnud veel midagi. Rong tuli küll, aga oli niii paganama täis, et istuma me ei saanud. Seega esimesed 45 minutit sõitsime püsti seistes, osad istusid niisama põrandal. Seejärel jooksime ruttu järgmisele rongile. Seal saime õnneks istuma ka. Sellega sõitsime umbes poolteist tundi. Selle aja jooksul jõudsin ma korduvalt unne suikuda, et siis üles ärgata valusa tagumiku või põlvede peale :D Kogu aeg ühes asendis olla on ikka ebamugav küll. Lõpuks jõudsime kohale ja läksime järgmisele platvormile rongi ootama. Selleks ajaks oli aga väljas üsna jahe, nii et nõnda me siis seisime ja ootasime 15 minutit oma rongikest. Kui ta lõpuks tuli, siis oli lihtsalt hea meel, et sai sooja ja et kohe võib magama jääda. Ma kellaaegadest ei tea nüüd midagi, aga natuke peale seda, kui päike oli juba tõusnud ja väljas üsna valge, jäi rong äkki seisma. Teadustajahääl ütles jälle midagi, aga sellest ei saanud me midagi aru. Istusime rahulikult edasi. Lõpuks tuli mingi turvatöötaja ja ütles, et me peame vaguneid vahetama, kuna selle vaguniuksesüsteem läks katki ja uksi ei saa sulgeda. No tore küll. Korjasime oma kodinad kokku ja kobisime siis ettepoole. Seal sain mina õnneks istuma, aga paljud ei saanud. Ja kuskil 2h püstiseistes sõita pole kohe kindlast mõnus. Lõpuks jõudsime Chemnitzisse...kesklinna kõndisime jalgsi. Siis ootasime bussi, seegi jäi oma 5 minutit hiljaks. Aga see selleks,
Kokkuvõtteks võin ma öelda, et pole head ilma halvata. Seega kõik oli tasakaalus. Ürituse endaga jäin ma väga rahule, seltskond oli super,kõik oli hea. Ainult tehnika ajas vahepeal närvi :D Ja mul on hea meel, et ma olen nüüd sellise asja nagu Oktoberfest oma silmaga ja käega ära näinud ja katsunud. Suuurepärane! :) Ja ma jõin seda paganama õlu ka, sest mis valikut mul on, kui ma olen ise Oktoberfestil ja istu ja liigutan niisama suud nagu kuivale jäänud kala. Seega ma olen uhke enda üle :D

Muud mul praegu uudist ei ole. Tehtud klõpse saate näha siis, kui klõpsate siin blogis paremal küljel olevale lingile. :)


M.