Alustasime oma sõitu paar minutit enne kümmet. Bussisõit oli nagu bussisõit ikka, selline uimane ja veidike väsinud. Aga vaade aknast välja oli suurepärane. Kõik need valged, lume alla mattunud väljad ja väikesed külakesed, millest läbi sõitsime... Ma ütlen ainult nii palju, et oleks ma oma autoga sõitnud, siis ma poleks ilmselt Leipzigi jõudnudki. Õnneks me sõitsime siiski bussiga ja mina ei olnud kohe kindlasti bussijuht. Vahepeal oli meil väike paus ka, bussijuht kostitas meid jõulumaiuste ja soojade jookidega. Väga armas minu meelest :)
Vahepeal jagati meile linna-ja jõuluturuplaanid kätte. Minu omad jäidki kuni päeva lõpuni kokkuvoldituna kotti. Mõnes mõttes on mul täitsa hea meel, et ma varem juba korra selles linnas käinud olen, mõned asjad ja kohad olid ikka kenasti tuttavad ja teadsin isegi, kuhu minema peab (tavaliselt olen ma kohutav orienteeruja).
Nojah, eks see ole loogiline, et mingil hetkel läheb kõht ka tühjaks. Enamus rahvast tahtis minna mäkki sööma. Mina ja Maria aga mitte. Otsustasime, et läheme jalutame edasi samal ajal ja kohtume hiljem teistega Augustusplatzil (seal pidi olema Soome turg). Ostsin endale siis ühe burksi ja piruka kaasa ja asusime teele. Vahepeal küsisime veel paarilt inimeselt teed, kuna ilmselgelt ei olnud meil viitsimist oma linnakaarte uurida. Lõpuks jõudsime kohale. Ja pettumus missugune. Ma lootsin näha midagi...suurt ja vahvat ja soomelikku. Aga olid ainult mõned pisikesed majakesed...käsitöö asju ei olnud peaaegu üldse. Käsitöö all pean hetkel silmas kudumeid jne. Just lootsin, et saan endale sealt soojad kindad osta, aga ei midagi. Lõpuks otsustasime edasi liikuda, sest seal polnud midagi teha. Helistasime ka teistele ja leppisime teise kokkusaamiskoha kokku. Aga loomulikult me seal kokku ei saanud. Helistasime mitu korda, lõpuks ei vastanud keegi enam. Otsustasime siis, et proovime hiljem neid uuesti kätte saada ja vaatame seni ise ringi. Kuna oli üsna külm ostsin endale ka ühe hõõgveini. Huvitav asjaolu - jõuluturu keskmes olid hinnad kuskil 3euro kandis ja 100 meetrit eemal sain oma hõõgveini 1 euroga. :)
Mingil hetkel saime teised kätte, nad olid juba rongijaamas. Ütlesime, et meil läheb sinnajõudmiseks umbes 10-15min, seega nad ei pea ootama, kui neil külm on. Kui me lõpuks kohale jõudsime, hakkasid kõik läbisegi karjuma, miks me oma telefone ei kontrolli ja milleks meil need üldse olemas on. Vaatasin siis telefoni, minuti eest oli S. mulle helistanud. Küsisin, milles probleem on ja me ütlesime, et nad ei pea meie järgi ootama. Ainus asi, mis ta mulle vastu oskas seletada oli sama lause - milleks sul telefon on ja miks me peame kogu aeg ootama. Selle peale viskas mul üle ja ütlesin, et me üritasime terve päeva neid kätte saada ja ootasime igal pool ja ei midagi. S. oli hetkeks sellise näoga, et tuleb meile kohe kallale :D Me pöörasime M'iga aga ringi ja läksime lihtsalt edasi. Teised tulid järgi ja ütlesid, et nii hull see asi ka nüüd ei olnud. Ühesõnaga pärast me lihtsalt naersime M'iga selle peale. Aga sel hetkel oli ka üsna selge, et grupiga sellistes kohtades liikuda on paganama raske, sest tekib liiga palju erimeelsusi.
Olgu, aitab sellest. Tegelikult oli palju toredat ka! Näiteks sõime M'iga kartoffel puffer'it...selline kartulist tehtud krõbe asi. Väga maitsev oli. Ja ostsime kuivatatud puuvilju, needki olid head. Mul on siiani paar papaya tükki kausis. Pluss ostsime ühele toredale sõbrale piparkoogi kirjaga "armas tüüp". Õhtul andsime selle talle üle, ta oli meeldivalt üllatunud ja rõõmus. Seega mission accomplished. Õhtul olid ka Maria ja Thomas siin, vaatasime filme, sõime küpsist ja jõime cappucinot. Väga mõnus :)
Eile jõuluturul jalutades avastasin end mõtetelt, et tegelikult tahaksin väga kas või paariks päevaks Eestisse sõita. Siin on kõik see jõulumelu tore, aga Eestis...see on ikkagi midagi muud. Kodune ja hoopis parem. Vähemalt nii ma arvan kui mõtlen eelmise aasta jõuluturule ja kõigele...
Leidsin end isegi mõttelt, kuidas oma tuba siin jõululikumaks muuta. Kuigi ma olin üsna kindel, et seda ma kindlasti siin ei tee. Siis nüüd ma mõtlen, et paar lumehelvest ma võib-olla siiski paberist välja lõikan ja kuskile riputan :D Paar punast küünalt peaks ka muretsema. Ühel naabril siin on juba jõuluküünalde kolmnurk aknal...ja linnas liikudes nägin juba paljudel akendel neid. Väga armas. Üldse, terve linn on ära kaunistatud ja raekoja ees oleval platsil on jõuluturg ka avatud. Sinna pole veel jõudnud, aga mul on kindel plaan sinna lähipäevil minna :)
See muidugi mulle veel endiselt eriti pähe ei mahu, milleks selle kõigega juba kuu aega enne jõule alustama peab, see tapab ju kogu selle õige jõulumeeleolu õigetel päevadel...aga no see selleks. Seda täiesti õiget jõulutunnet, mis alati lapsena oli, seda pole mul juba ammu olnud. Väiksena ikka ootasid jõululaupäeva ja kingitusi ja "jõuluvana" jne...nüüd aga. See pole enam see. Võib-olla saame liiga kiirelt täiskasvanuks? Mõistame, et tegelikult on kõik hoopis teisiti kui läbi naiivsete lapsesilmade vaadates? Ma ei teagi... Ühesõnaga jõuludeni on natuke vähem kui kuu aega ja mul ei ole mingit tahtmist sellele mõelda, et ma peaksin hakkama jõulukinke vaatama jne. Eks näeb, kuidas need asjalood siis kujunevad.
Lugesin Postimehest ja vaatasin pilte, et kodus on paks lumi maas. Meil on ka siin, aga kindlasti mitte nii palju. Seega ma loodan, et te seal lumevangi ei jää ja et kõik on ikka hästi :)
seniks kuniks,
M.
Ps. Leipzigi pildid on ka olemas ja vaatamiseks valmis.
Ps.2 - Kellaaeg on siin vale. Ma alustasin selle jutuga eile ja lõpetasin täna (loogiline, muidu ma ei saakski ju kirjutada, et täna õhtul vaatasime filme :D)
No comments:
Post a Comment