www.youtube.com/watch?v=fgimKT9td84&NR=1
Listen and think what could be the reasons for my sadness.
Terve päev on nagu mingisuguses unes või unetaolises olekus möödunud. Pole just nagu eriti tuju midagi teha, peas keerlevad igasugused keerulised mõtted ja küsimused. Tahaks osata neid lahendada, aga ei oska.
Sellised lood tekitavad alati sellise tunde, eriti kui juba enne on taolised mõtted peast läbi käinud. Ja kui seda videot vaadata ja raamatut lugeda...oh jah. Nii ilus armastuslugu. Kurb ainult, et reaalsuses sellised asjadväga harvad juhud on.
Me ei suuda peaaegu kunagi väärtustada ja hinnata seda, mis meil on. Alles siis, kui oleme selle kaotanud, mõistame kaotatu olulisust. Alati leiame sadu põhjuseid, mida kõike ette heita. Harvemini aga põhjuseid, millegi ees tunnustust või poolehoidu näidata. Miks on nii raske öelda tõde, olla aus, oma tundeid mitte varjata? Miks, miks, miks...?
F*ck that, i'm sad. And i'm sorry. Simple as that!
No comments:
Post a Comment